Nüüd jälle mitu kuud möödas sellest ajast kui viimati postitasin midagi siia.. Ja kõik on minu  väikese pesamuna süü :) Reaalselt mind ikka seekord "õnnistati" tegelasega! Teeb KÕIK, et päeva jooksul ikka ainult temaga peaks tegelema.. Ja ta saab juba poole aastaseks. Õnneks see aeg läheb kiiresti mööda!

Aga igatahes... Sain teada minu ilusa punase Säntpoolia nime tõlke- panen ta koos pildiga uuesti üles :)

Tema on siis Punane Suvi. Nagu näha on, siis ta tegelikult suts erineb pildist, mis pistikul oli, aga ma ei üllatu enam selles osas absoluutselt. Veel parem näide, ja võibolla ka kõige trastilisem näide hübriidide muundumisest, tuleb aga nüüd-

... :)

Uskuge või mitte, aga see ON üks ja sama lill! Enam paremat näidet muundumisest ei saagi olla! Mulle meeldib igatahes :) Ja alati on ka õhkõrn lootus, et ta siiski pärast oma puhke perioodi hakkab õitsema "õigetmoodi". Kuigi vaevalt... Sordile ta nüüd just ei vasta ja ilmselt teda ostetud nimega ei tohiks reklaamidagi enam, kuna noh- ta POLE ju see sort enam, vaid mingi uus. Või siis vana tagasi ;) .

Olgu.... Mis mul siis muud siin juhtunud on lillede maailmas vahepeal... Tegelikult mitte midagi väga! Minu keerdviljakud ei taha kuidagi õitsema minna, kuigi üks poja, mille ära andsin, juba ammu õitseb oma uues kodus... Ma kaldun arvama, et mul on siin praegu liiga pime nende jaoks lihtsalt! Talv ikkagi ju, mis teha... Olen küll mõelnud soetada neile päevavalgus lamp, aga pole suutnud seda veel kätte võtta. Ja noh- pole võimalustki olnud väga. ÜLDSE.  Eks kunagi peab ära tegema... Kui tahan oma lillesid näha õitsemas pidevalt...

Kevadel tuleb üks suuremat sorti ümber istutamine ja harvendamine ette võtta, see on praeguseks juba täiesti selge! Need lilled ei pidanud väga õitsema tegelikult, kui neid eraldi potti ei tõsta üksteise küljest. No eks see ole vaieldav ja oleneb ka vastava lille enda kapriisidest, aga muidugi õigem oleks kõik pistikust kasvavad taimed eraldi panna ikkagi. Nad on siis lihtsalt kasvõi juba ilusamad vaadata! Ja mul on siis ikka korralikult taimi! Mitte enam üle 20ne, vaid ikka kümnetes rohkem... Hea uudis on see, et ma tahan siis kindlasti enamusest lahti saada, nii siis- kui ümber istutamised on ühelpool, siis kavatsen nad pakkumisele panna :) Ilmselt mitte täiesti tasuta siiski... Etteruttavalt hoiatades siis lihtsalt... Eks näis! Kõigepealt on vaja saada jõuludega ühele poole ja kevadeni oodata üldse.
Mul on ka niimõnigi keerdviljaku taim vaja oma potti istutada, niiet võimalik, et panen ka siis mõne selle taime saadavale, kui keegi soovib..

Aga mis seal ikka siis praegu! Peame pühadeaega edasi (absoluutselt pole pühade tunnet muuseas!!!) ja lootus sureb viimasena- ÄKKI tuleb enne jõule siiski lumi ka maha!

Kaunist teist adventi!!! :)

Vaatasin eelmise postituse kuupäeva ja jummel küll, pole ikka tõsiselt ammu midagi postitanud! Aga ega tänagi pikka juttu pole tegelikult... Eks kui leian selle õige momendi, siis istun maha ja kirjutan kõik ka tagantjärgi vast..


Tahtsin jagada praegu aga seda head uudist: too Streptocarpuse beebi, kelle vahetasin Streptocarpus Saxorumi e. vale aafrika kannikese poti vastu, on õitsema läinud! Naisterahvas, kellega vahetasin neid taimi, saatis mulle pildi, et ma teaks, et taimebeebi ikka läks ilusti kasvama ja ka õitsema! ja seda tegeliult suht kiiresti isegi.. Ma mäletan, et lubasin talle, et ehk kuue kuu jooksul läheb, aga vahetusest on ju alles paar-kolm kuud vist möödas.. Niiet ikkagi väga supper!!!

 Selline näeb ta siis välja oma uues kodus! Näha kohe, et talle väga meeldib seal! Minul on igatahes väga hea meel, et lubatud kaunis taim ONGI täpselt nii kaunis, nagu lubatud sai ja vaat, et veel kaunimgi! Olen uhke igatahes tema üle! Ja siiralt hea meel, et ta nii vara õitsema läks :)  Kuna need beebid, kes mulle endale jäid, ei ole väga suure hurraaga kasvamist üles näidanud, siis pole ma neid ka väga torkinud, vaid kastmas käinud aegajalt. Sedagi ausalt öeldes mitte just väga regulaarselt... Ehk seepärast nad mul nii visalt siis kasvavadki.. No igatahes- vaatasin nad omal siis ka üle ja ohh üllatust- kahel neist on ka tilluke õienupuke kasvamas!!! Niiet varsti on siis ka minul sellised kaunid õied toas! JUHUUUU!!!

Aga ma pean ennast ikka tõsiselt kätte võtma... Mu lillekasvatud on väga tahaplaanile jäänud viimased 4,5 kuud... Seda muidugi äärmiselt mõjuval põhjusel tegelikult- mu oma beebi ju :) Nagu mees netist välja uuris, tuleb välja, et iga viies laps ongi "kisakõri" :D Vat kui vahva siis! Ja ma kinnitan seda teaduslikult teadlaste poolt kinnitatud fakti :D Mul on viies laps ja no ON ikka tõsine kisakõri küll! Kui mul pole aega blogissegi paari sõna kirjutada, siis no... Eksole! Aga pole hullu, lilled ei kao kuhugile ja mu blogi ka mitte :) Kui mu Tilluke kisakõri kasvab, siis on ka mul rohkem võimalusi oma asjade jaoks :) Niikaua lihtsalt üritan aegajalt siia sisse põigata ja kirjutada vähemalt olulisimaid juhtumisi üles!


Peatse lugemiseni siis!

Tere ööd :)

Kaks asja- esiteks avastasin sellise pildi-

Nimelt need õied mis kasvavad teiste alla, no et ei mahu avanema üles, vaid on kokku surutud allapoole, vastu mulda, võivad seest hallitama minna.. Wow.  Ilmselgelt tuleb need eemaldada kuna mine tea mis selline hallitus teha võib lillega, lisaks hallitus ju kipub levima ja parem on see kohe eos likvideerida.

Teiseks-

Selline silmake mul täna tuli lahti :) KAUNIS!!! 

Ja tegelikult on kolmas asi kah-

Varsti siit ka õit oodata :D Nii äge, et nad mul kõik nüüd niimoodi järjest õitsema hakkavad :D Näen reaalis ära millised nad PÄRISELT on! Muidu vaatan pilte ainult ja "vesistan"..

Aga vot, see oli tänaseks kõik . Varsti jälle!

Pean muuseas lisama oma blogi pealkirja "..ja teised gesneerialased" kuna mul kipub siia tekkima ikka neid lillesid vaikselt juurde! Mul on vaikselt pooljuhuslikult sattunud lisaks Streptocarpus, ehk Keerdviljakule e. Sinilehtrile veel kaks gesneerialast koju.. Ühe vahetasin oma Streptocarpuse pistiku vastu ja teise ostsin internetist vedamise peale avastatud oksjonilt!
Muide mu Keerdvilku pistikud elavad tõsiselt hästi. Kaks pistikut sain pottidesse istutada, ühe vahetasin teise lille vastu, aga teine näeb praegu välja selline-

Väga korralik! Teised kaks pistikut pean nüüd ka kiiremas korras potti ümber panema, muidu võib asi halvasti lõppeda... Kuigi noh- neile meeldib kasvada kitsikuses tegelikult :) .

Ühesõnaga nad elavad ja kasvavad väga ilusti!

Nüüd midagi mu uutest sõpradest.. Esiteks on siis selline lilleke-

Tema nimi on Streptocarpus Saxorum e. Kalju keerdviljak e. Kalju-sinilehter. Temal tulevad hästi tillukesed kelluka või lehtri-kujulised õied. Lillakas või sinised peaks olema. Kui ma ta sain, siis olid tal küljes kuivanud mõned õied, lõikasin need kohe maha muidugi, aga need olid tõesti tillukesed õied pikkade varte otsas! Nii umbes cm-se pikkusega pisikesed õied olid kuivades, niiet ma ei usu, et nad ka õitsedes "värskelt" väga hullult palju suuremad on! Ootan suure huviga ta õitsemist igatahes! Ma ei hakka siia internetist pilte "varastama", aga kui keegi tahab näha milline see lill õitsedes on, siis võib vabalt Googeldada! Igatahes mul on väga äärmiselt hea meel, et mul selline huvitav lill nüüd kodus on!
Tema eripäraks on ka see, et tema talub ka päikese käes kasvamist! Kuna nagu ta nimi juba ütleb, kasvab ta kaljudel ja kividel mis on tihti päikese käes. Seda taime looduses võib leida Keenias ja Tansaanias kasvamas. Hoolduses midagi väga erilist vaja teha pole, kasvab põhimõtteliselt sama hästi nagu Säntpooliagi. Omanik ütles, et väga tubli õitseja pidi olema! Paljundada ka hästi lihtne- kas lõigata küljest oksa-pistik või seemnest. Mitu pistikut võib julgelt ühte potti pista, kuna siis kasvab ilus põõsas. Minul selles potis on kolm taime koos. Kuna ma avastasin, et ka selle lille kohta väga palju infot eesti keeles ei ole, siis hakkame nüüd kõik koos ka selle lille kohta õppima :D .

Teine uus Gesneerialane minu koduses kollektsioonis on tema-

Tema minuni toimetamine käis postiga, niiet tema sai natukene kannatada teel minu juurde. Aga ta on ilusti kosunud ja nüüd ka kasvab jõudsalt. Tema nimi on Chirita e. Õnnekann. :) Ilus nimi mu meelest! Temal pidid olema samuti pisikesed lehtri või kelluka kujulised õied, niiet õite poolest on ta ehk peaaegu samasugune nagu mu Kalju-keerdviljak, aga eks näis mis reaalsuses saab. Ka tema õied peaks olema lillakad või sinakad, niiet selles suhtes ta ei üllata vast väga. Aga õied pidavat olema kobaras. Niiet selles mõttes on nats teistmoodi ikkagi. Oma moodi :) Teda pidi olema ka hästi lihtne kasvatada, kuna põhilised hooldusvõtted on samad mis Säntpoolial ja noh- nüüd olen juba kindel, et enamvähem igal Gesneerialasel! Kasta ettevaatlikult, ära kasta üle, ära lase väga läbi kuivada, õhuniiskus on ainult hea, temperatuuri kõikumist ära väga luba, st et lahtise akna juurest võiks ära tõsta ja üldse tuulutatavas kohas mitte hoida väga. Paljundamine lehepistikuga nagu Säntpoolialgi. Aga kui Säntpoolia ja Keerdviljak võib õitsema minna juba ca poole aasta jooksul, siis temal kulub õite nägemiseks isegi terve aasta! Niiet kannatust temaga siis! Õnneks on tal väga huvitava mustriga ilusad lehed, mis olenevalt sordist võivad olla ka heledamad või tumedamad (pole muidugi päris kindel, et mul pole just sattunud seda heledamat või ka tumedamat versiooni siis) ja nii on ta ilus ka ilma õitsematagi. Päikese kätte teda ka jätta ei tohiks, aga ka mitte päris pimedasse, niiet põhimõtteliselt samad tingimused mis Säntpoolial .

OI mulle meeldivad need lilled! Ja kogu tema suguvõsa! Head lihtsad kasvatada, hooldada.. Ilust ei hakka rääkimagi! :)


Muide kui nüüd tagasi Säntpooliate juurde minna, siis üks mu pistik teeb väikest nalja mulle..

Ta ei võta mitte kuidagi vedu poegade kasvatama hakkamisega, aga ükspäev tegin avastuse, et ta vist kasvatab lehekaenlasse poegi! Või on midagi väga huvitavat toimumas! Tillukesed kaks lehekest, helerohelised, on ilusti näha tal küljes! Väga huvitav! Ja mina muudkui vahin mullapinda ja ootan, et äkki juba on näha midagi. Eks vaatab mis saab ja kas tema tõesti kavatseb kasvatada enda külge oma poja või... Ma isegi ei oska arvata mis muu olla saaks.. Näis. Jällekord ma avastan, et need lilled ikka on tõsiselt täis üllatusi! :)

Heihei! Sellise süleka kõrvalt, nagu minule on sattunud, on tõesti raske võtta aega ja kirjutada :) . Aga eks see läheb kiiresti mööda ja varsti on ta mul juba suur poiss. Siis uued mured.

Igatahes... Võtsin eile ja tõstsin plika toast säntpooliad suurde tuppa üle, enda juurde, kuna nad olid väga hoolitsusest eemal seal. Tõstsin asemele taimed mis niiväga igapäev üle vaatamist ei vaja. Kärpisin siis vanu koledaid õisi maha ja lõikasin küljest ära seemnekupra, mis oli juba vägaväga kuivanud olekuga. Ma ausalt muidugi ei tea, milline peaks seemnekupar olema, või kui suur, enne kui ta võib ära lõigata, aga ma tean, et kindlasti peaks see toimuma enne kui ta spontaanselt avaneb ja seemned laiali viskab.. See kupraga vars nägi igatahes väga närakas välja juba ja ülimalt ära kuivanud, niiet võtsin kätte ja lõikasin maha. Lihtsalt sportlikust huvist otsustasin ta katki teha ja uurida mis sees toimub. Lõikasin siis selle kuivanud junnikese katki. Tegelikult lõikasin ainult otsa maha ja varre küljest, lahti murdsin ta küüntega näppude vahel ettevaatlikult. Ja mis välja tuli! Seemned!!!

Panin tiku võrdluseks kõrvale. Need tükid on seemnekogumikud, mis vajutades vajuvad ka seemnetolmuks lahti. Need on ikka tõsiselt tillukesed seemned! :D Aga vägev! Niiet mul on nüüd minu esimesed säntpoolia seemned! Vägev on see, et need tulid lillelt, mis sai ka natukene risttolmendamist. Seega on mul alust oodata, et nendest seemnetest võib kasvada mitu erinevat uut lille! Veel ma neid mulda ei pane, mul enne vaja tekkinud segadus lillede hulgas ära klaarida.. Ei saa enne uusi kasvuhooneid panna, kui vanades on lilled ümber istutatud.  Aga igatahes.
Muuseas kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis siin mõni aeg tagasi ma lõikasin maha ka mõnel teisel lillel selliseid kuivanud ja koledaid seemnekupraid, mis minu meelest olid mitte valminud vaid lihtsalt kärbunud.. Tuleb välja, et nad oluliselt suureks ei kasvagi! Kuivavad kokku ikka päris tillukeseks tegelikult! Ja võibki ekslikult arvata, et nad on lihtsalt kärbunud ja ära visata.Et siis jälle targem :) Edaspidi ikka lõikan maha ja kui isegi kohe lahti ei tee, siis panen ära nad igal juhul. Ja kindlasti tuleb ära märkida MIS lillelt on kuprad ja seemned saadud! :) Siis lihtsam orienteeruda külvates, et millised lilled peaksid tulema ja milliselt lillelt saadud seemnetest tulid uued sordid!

No hei! Pole ammu kirjutanud! Aga see ei tähenda, et midagi juhtunud pole- mul polnud lihtsalt mahti istuda maha ja kirjutada.. Üritan nüüd selle vea parandada.

Niisiis... Kuna ma suutsin istutada kaks pistikut vale pildiga potikestesse, siis mul ei hakanud õitsema mitte eelmises sissekandes näidatud kannike, vaid hoopis teine.

Tema! Sain ta nime ka teada, üks lahke inimene FB ühest grupist tõlkis ära vene keelest : Lik-Venetian Night. Et vot siis :) . Pole aimugi mis see "Lik" seal tähistada võiks, aga ma ei hakka seadma küsitavuse alla sordi nime- ju siis sel on mingi seos sordi registreerijaga vms.. No vahet pole. Igatahes on ta meeeeeletult ilus!!! Kohe kui saan fotoka enda kätte, siis teen pilti ka tema praegusest seisust! Ma ei hakka enam telefoniga üritama, kui just asi tõesti pakiliselt seda väärt pole, et uduseid pilte avalikkusele demonstreerida. Äärmiselt kaunis on mu Veneetsi Öö igatahes! Nimi õigustab vägagi lille väljanägemist!

Kui tähele pannna, siis on näha lillel üks pisike sitikas... Seega siit nüüd jälle nats õpetlikku ja kasulikku nii mulle, kui kõikidele teistele ka. Muide mul on vahel selline tunne, et ma suudan läbi kogeda vist kõik võimalikud kahjurid, kes on üldse võimalikud !!! Nats häiriv, aga no see käib tahes-tahtmata lillekasvatuse eluga kaasas...
Igatahes- see putukas on ripslane. Ta näiliselt ei tee midagi olulist lillele viga.ALGUSES!!! Või isegi vist ka siis mitte, kui neid tegelasi vähe on. Minul oli alguses vähe, aga siis mingil hetkel avastasin, et päris korralik sagimine käib lille südamikkude lähedal. See tegelane elabki lille õitel ja südamikes siis. Netist kusjuures väga palju infot mina ei leidnud nende hävitamise kohta.. On vaid kirjas, et nendest on raske lahti saada. Ja et neile meeldib alla 20 kraadine toasoojus. See seletab vast miks mul neid siin äkki nii palju on.. Terve see suvi on ju olnud väga jahe tegelikult ja mul on isegi jahe korter! Niisiis mul ongi siin väga soodne keskkond ripslaste arenguks. Igavene jama ma ütlen, ah- kui on üle 20 kraadine palavus, siis on ühed kahjurid möllamas, kui alla, siis IKKA on jama ja tulevad teised kahjurid!
Mul oli poest ostetud ammu aega tagasi üks kahjurite vastane mürk ja otsustasin siis seda katsetada igatahes.

Selline mürk siis. Netis ringi surfates seda kiideti niimõneski kohas ja see pidi toimima ühena parimate käsimüügis olevate mürkide seas. Mina lootsin küll alguses saada palju kiidetud Actarat, aga ilmnes (juba ammu tegelikult), et seda mürki enam niisama lihtsalt ei saagi osta. Et pidi olema vaid aianditele müüdav vms. Võtsin siis oma ostetud mürgi, tegin lahuse valmis pritsipudelisse ja hakkasin peale. Sellest karbikeses olevast 5 ml. mürgist saab liitrijagu pritsitavat lahust! Lubati, et see imendub taimesse ja siis kahjurid, kes toituvad taime mahladest ja kellele kontkatne mürk ei mõju, hävivad ka.
Pritsides peab olema ülimalt ettevaatlik, kuna tegu on siiski reaalse mürgiga, mitte mingi tiluliluga, pärast tuleb käed hoolikalt puhtaks pesta, kasutatavat anumat mitte enam kasutada ja KINDLASTI ei tohi seda tööd teostada toas sees!!! Koduloomad ja lapsed ei tohi ligiduses olla. Räägin edasi teksti, mis karbis infolehel kirjas oli :) Aa- ja tuule suunda tuleb jälgida, kui väljas pritsida. Mina tegutsesin rõdul ja kükitades rõdu ääre all, kuna tuul lennutas pihustatava kraami eemale muidu.
Pärast töötlemist, mis pidi toimuma lille TILKUMISENI, nägi mu rõdu välja selline-

Suht nukker vaatepilt, kui võtta arvesse, et säntpooliad ei kannata märjaks saamist üldse... :( Ja neil kõigil oli meeletult palju õisi peal ja muidu nägid täiesti ilusad ja terved välja, kui välja arvata siis need ripslased.. Pritsisin läbi KÕIK lilled, mis mul aknalaual koos olid, niisiis ka pistikud ja üks (ja mu ainus) kuuking said pritsitud.
Lasin neil seal soojas liikuvas õhus ära kuivada ja alles siis viisin tuppa tagasi. Aknalaua ja ka aknad pesin hoolega puhtaks sel ajal.

Järgmisel päeval, nagu arvata võis, oli kogu see leotamine lilledele suht laastavalt mõjunud. Mitte lilledele üleni, aga just õitele. Valdav enamus olid pruuniks tõmmanud. Võtsin siis ette nende maha lõikamise. Seda tehes ilmnes ka üllatusi muuseas! Nimelt ühel säntpoolial tuli välja, et õite vahel varre otsast on hakanud kasvama poeg...??? Väga huvitav üllatus igatahes. Lõikasin küll õied maha varrelt, aga varre jätsin püsti, kuna tahan näha mis sellest pojakesest seal saab siis. Või kas hakkasid lihtsalt sinna lehed kasvama mingil põhjusel nagu taime jätkuks, mitte otseselt pojana.

Proovisin ka pildile saada, aga oma silmaga on ikka hulga paremini aru saada. Pildile jäid nii välguga kui ilma välguta väga aimatavalt vaid. Huvitav igatahes...
Ja veel- Ma teadsin, et mu osadel lilledel on õisi potis sõna otseses mõttes nii palju, et nad ei mahu ära. :) Meeldiv muidu onju. Aga kahjustunud õisi maha lõigates ilmnes selline vaatepilt-

Nii sellel, kui ka mõnel teisel lillal oli õisi lausa NII palju, et osad sõna otseses mõttes ei mahtunud avanema ja olid suunaga allapoole potis! vat see on vägev õitsemine! Mille ma kahjuks olin sunnitud katkestama.. Kes teab, võibolla on lillel nüüd parem ka olla... Nüüd kui nt sellel konkreetsel on potis alles vaid üks õievars ühe hädise (tegelikult väga ilusa ja suure) õiega püsti..


Aga kokkuvõttes see mürk ikkagi väga ei aidanud. Ma muidugi uuesti mürki ostes katsetan uuesti, kuna tegelikult pidi mürgitamist kuni 10 päeva pärast uuesti tegema, mina aga andsin oma mürgi sõbrannale ära, kuna olin talle nagunii mürgi võlgu :) Niisiis mul jäi tegelikult "kuur" pooleli. Võimalik, et oleks aidanud ikkagi.

Muide, koguaeg tundusid mulle need sitikad jube tuttavad, järsku lõi pähe, et enamvähem kõik lilled õueski on neid täis tegelikult! Ja ju ma siis nad omale koju õuest või ka isegi kingitud lõkelilledega sain! Niiet tegelikult on neid sitikaid terve ilma täis... Peab vaid jälgima, et nad ennast liiga mugavalt tundma ei hakka... Aga uut üritust mürgiga kavatsen teha ikkagi kohe kui uuesti kunagi satun kuhugile kus seda müüakse. 

Minu uus sõber. Ta on selline pisemat sorti Säntpoolia, niiet selline hästi nunnu. Muidugi ma tean, et neid on veel pisemaid :)

Ja seoses veel pisemate Säntpooliatega- mul on varsti keset minu õitemerd üks äärmiselt armas tilluke tegelane ka juures! Nimelt üks mu näituselt toodud pistikukene otsustas mulle üllatuse teha ja juba õisi kasvatama hakata!

Saan omale siis varsti ühe "ametliku" õitseja aknalauale. Ametliku selles mõttes, et ma tean selle sordi nime.

Hakkasin vahepeal otsima netis ringi, et tore oleks ju teada kõiki mul kodus olevate sortide nimesid, aga loobusin üsna pea, kuna neid sorte on ju sadade kaupa! Kui klappis õie kuju ja värv, siis ei klappinud lehe kuju jne jne. No ütleme nii, et kui ma just ei leia tõesti kedagi kes tunneb asja süviti, et tema käest sordi nimesid uurida, siis mu esimesed lilled jäävadki nimetuteks.
Aga nimega või nimeta, vahet pole. :) 

Võtsin siis täna kätte ja istutasin oma keerdviljaku pistikud ümber. Tegevuskavast ma pilte tegema ei hakanud eraldi, kuna ausalt- seal polnud mitte midagi rasket! Võtsin kahvliga ja ettevaatlikult kergitades pistikud üksteise kõrvalt välja, nad tulid vägagi ilusti lahti mullast kuna juured polnud üldse väga pikad ja tõstsin uude väiksesse potti ükshaaval ümber, niristasin nats vett peale ja oligi kõik.  No tõesti- mitte midagi rasket ega keerulist! Kuna aga uurides netis ringi sain teada, et nad on parem jätta veel nö. kasvuhoone efekti sisse, siis panin potikestele kilekotid pähe- neile meeldib niiskus ja nii nad kasvavad kiiremini. Tõestatud fakt ausalt! Kuna omas kogemusest võin öelda- kilekoti sees või karbis kaane all lähevad nad tõesti kiiresti kasvama. Alles olid tillukesed pojad, nüüd juba peaaegu pöidla kõrgused! Muidugi mul on väikesed näpud :D . Igatahes-

Selline seis on mu pisikestel nüüd. Ideaalsem oleks nad olnud istutada madalasse pisikesse potti, aga kuna mul kodus midagi sobivamat polnud, siis said tavalised pisikesed potid. Potti valides pidin vaid jälgima, et see oleks võimalikult väike, aga samas piisavalt suur, et pistik ilusti ära mahuks sinna. Panite tähele, et ma ei võtnud poegasid "ema" küljest veel ära. Oleks võinud võtta muidugi, aga neti-tarkusest lähtudes on mugavam jätta nad kokku kasvama veel. Lõikan "ema" mullaligidalt maha lihtsalt mingil momendil, või siis järgmisel korral ümber istutades siis eraldan. Õigem on eraldada nad muidugi siis, kui on beebil kaks lehte juba omal olemas ja juured tugevad. Praegu on ühel pistikul küll olemas kaks lehte, aga teisel on vaid üks leht esiteks, ja teiseks on neil juured veel väga õrnad ja lühikesed. Ahjaa- kilekotis nö. kasvuhoones olles pidi juurdumine uude mulda ja harjumine ka parem olema :) Ka oleks võinud neid nüüd kohe ka kasta nende esimese väetisega, sellise lahja lahusega, aga kuna mul on väetis otsa saanud, siis ajasin niisama veega läbi. Ega see muidugi kindel reegel pole, et PEAB väetisega kastma, aga noh... Eks need, kes kasvatavad neid lilli kohe müümise ja aretamise eesmärgil, peavad neid nõudeid ja reeglid rohkem jälgima kui minusugune hobitaja :) . Eks ma võibolla kunagi hakkan kah näpuga reeglitel järge ajama :D . 

Algses pistikute karbis olnud kolmandale pistikule pääsesin teisi ümber istutades ka lähedale ja selgus, et ka tema on siiski ilusti kasvama läinud ja tillukesed paistavad. Eks ta võttis kauem aega kuna ta oli kõige tagumisem ja valgus ei pääsenud temani piisavas koguses.

 Igatahes jätsin ta karpi edasi kasvama, kuna pistiku võib ümber istutada alles siis kui beebilehed on piisavalt suured! mingi cm või paar siis. Muide- mugavuse huvides võib pistikud istutada ka kohe eraldi pottidesse ja lastagi neil seal kasvada kuni esimese õitsemiseni ilma kordagi ümber istutamata! AGA- see päris kasvukiirust. Tihe ümber istutamine mõjub talle hästi. No nagu öeldakse, et tomatitaimele mõjub ka tihe ümber istutamine stimuleerivalt- streptocarpusele samuti. Teda võib kasvõi kaks korda nädalas ümber istutada! Tõsiselt! Ja kui teda niimoodi stimuleerida, siis muutuvad juured tugevamaks, taim ise tugevamaks ja ta võib hakata õitsema juba umbes kuuendal "elukuul" :) . Muidugi tuleb ka hoolitseda et tal oleks õhuniiskust piisavalt. Teda võib hoidagi esimese õitsemiseni lahtises minikasvuhoones toas, või siis panna ta postiga märja liiva alusele- see ka hoiab taime ümber ilusti õhuniiskust. Mina ei hakka liiva tuppa tassima, vähemalt esialgu, niiet hoian neid pistikuid kilekoti all mõne aja. Usun, et mitte ka väga kaua! Nädala või paar maksimum. Jälgin kuidas nad käituvad lihtsalt! Ega see kilekoti hunnik aknalaual just kaunis vaatepilt pole, niiet mõtlen tõsiselt omale hankida väike kasvuhoone tuppa... Mees saab kindlasti õnnelikuks :) Vähe sellest, et me tema meelest elame juba nagu džunglis, siis see kasvuhoone toanurka veel... Njahh .. 

Muide see pistikute kasvuhoones hoidmise jutt on täiesti tõestatult õige.. Mitte et oleks üldse kahtlus selles suhtes, aga - Mul on kolm pistikut, ühed kuuest Botaanika aiast saadutest, mis pole siiani veel hakanud beebisid kasvatama. Juured on võimsad all, seda on näha läbi potikeste, aga et läheks kasvama, ei ! Panin siis nemad ka kilekotti istuma.

Panin neile juurde veel selle Streptocarpuse pistiku, millel veetopsis juured alla said ja siis topsi istutasin ja nüüd nad on mul seal niimoodi umbes nädala jagu olnud. Üllatuseks ongi ühel pistikul juba beebid kasvamas! Niiet minu soovitus kõigile- pange pistikutele julgelt kott pähe, või nad niimoodi koti sisse istuma! Nad tõesti lähevad kiiremini kasvama. Edaspidi mina teen nii kõikide pistikutega igatahes. Nad lähevad ka niisama muidugi, aga võttes arvesse, et nad on juba mitu kuud istunud ja beebisid pole aimatagi, siis kilekotis või kasvuhoones niiskes kliimas lähevad nad ikka tunduvalt kiiremini ja ideaalis peaks olema siis kahe kuu jooksul või isegi varem (kõik muidugi oleneb ka taimest- mõnel võtabki ca 6 kuud aega beebide kasvatamine, seda ei tasu unustada!!!) beebid juba näha. 

Panen siia juurde nüüd ka pildid nendest kolmest pistikust, mis koos beebidega ostsin Botaanika aiast :) 

Nagu näha nad tunnevad ennast tõsiselt hästi ja vohavad kasvada nagu mühiseb. Kui hästi läheb, siis mõni neist võib isegi mulle juba ühe õiekese visata enne puhkeperioodi! Aga no lootus on ikka lollide lohutus :P . Kuigi ma ei imestaks selle kasvamise kiiruse juures küll, kui juba septembris õiekest näen. 

Arvake kolm korda, kes raudselt järgmisel aastal jälle Botaanika aeda jahile läheb :D Ja siis võtan kindlasti suurema koti sularaha kaasa! Sel korral sain ju "ainult" kuus Säntpooliat ja ühe Streptocarpuse ostetud... Kokku nüüdseks siis üheksa taime... Sest Streptocarpuse ühest lehest sain neli pistikut ja neist kolm on kasvama läinud kenasti... Niiet võibolla on ka hoopis kokku kümme taime... (Teen ingli nägu nüüd) Otsustasin, et mehele ma enam ei maini kui mõni lilleke juurde sigineb, kuna ta nagunii ei pane enam väga tähele kui palju neid mul kokku kodus on! 

Sellised iludused mul siin nüüd siis silmad avanud korralikult :) Ülemisel pildil oli ostes valge täidisõieline ja alumisel kah sinisem sinine ja ma ei mäleta ka lokkis õieääresid, niiet nad on pärast "ellu ärkamist" muutnud ennast! :) Selle üle me aga enam ei imesta, kuna teame, et muutumised on normaalsed nähtused ;) .


Seoses minu Streptocarpuse e. Keerdviljaku pistikutega nüüd... Nad on varsti-varsti valmis potti kolima!

Tegelikult nad juba ongi piisavalt suured, niiet ma võtan nüüd lähipäevadel ette selle töö siis. Pean karbist välja kaevama ettevaatlikult kaks "ema" koos poegadega ja samas pean ilusti alles jätma kolmanda pistiku, mis nüüd VIST,  kui õigesti nägin, hakkab ka poega kasvatama. Eks ma panen selle protsessi koos uue lisainfoga siis eraldi kirja, kui peale hakkan.

Miks varjukannike värvi muudab?

Tere varahommikust! Otsustasin nii vara püsti tõusta kuna mu tilluke noormees kaisus tegi kõik selleks, et tähelepanu saada. Tavaliselt me küll magame koos ikka vähemalt poole kümneni kui mitte isegi tunni kauem, aga täna kohe tõesti läks uni nii ära, et edasi pikali jääda polnud väga suurt mõtet. Nüüd tilluke sööb ja isegi kui tema jääb tuttu, siis minul on täna tähtsaid asju ajada, niiet varane ärkamine on igati õigustatud :) Pealegi- vahel võib!

Tänahommikune tiir mu lillede hulgas tekitas küsimuse. Kas on võimalik, et säntpooliad muudavad oma värvi pärast traumat või lihtsalt pärast puhkeperioodi? Nimelt on nüüd selge, et too lilleke, keda mina mäletasin valge olevat, on hoopis siniste õitega! Või vähemalt siniste õieotstega, kuna kahtlane tunne on, et sealt tuleb mulle veel üks kahevärviline nüüd! Väga huvitav igatahes... Ma võiks vanduda, et üks neist oligi sinine ja teine valge, aga praeguseks on värvid ikka kapitaaselt muutunud! Ja ka olen ma täiesti kindel, et kumbki neist ei olnud kahevärviline ju! Aga no ega ma just ei kurda ses mõttes.. Lihtsalt huvitav küsimus mu jaoks nüüd tekkinud... Peab uurima nats...


Nii! Ja nüüd olengi targem :) Ma teadsin juba, et kui mu säntpoolia kasvatab vilja, ehk seemnepaunakese, siis saadud seemnetest ei pruugi kasvada üldse emataimega sarnased uued lilled. Ja ka lehepistikust ei pruugi kasvada täpselt samasuguneteine lill.
Säntpoolia kasvatamine on ikka tõsiselt huvitav tegevus! See lill on täis üllatusi! Ta on täiesti võimeline muutma iseenda värvi nii kahe- kolmevärvilisest ühevärviliseks, kui ka vastupidi. Ja ka on täiesti võimalik, et ühel lillel on erinevat värvi õied küljes. Muutused ei puuduta ka ainult värvi, vaid ka õie kuju ja tekstuuri. Ja vähe sellest, et ta õisi muudab- ka lehtede värv ja kuju võib muutuda! Väga kift!

Ja millest see kõik siis tuleb- sellest ajast saati, kui see lill avastati, 1892 a. , kuni praeguseni, on teda aretatud ja hübridiseeritud (on see üldse reaalne sõna ?? :D ) sadu tuhandeid kordi. Seda kõike "täiusliku varjukannikese" nimel. Lill ise omab ka võimet muunduda. Nagu ise ennast aretada. See on geneetiline mutatsioon, mis võib juhtuda taimes endas spontaanselt, või väliste faktorite mõjutusel. Niimõnigi aretaja on seda omadust enda huvides kasutama hakanud viimase 100 aasta jooksul juba. See aga on taime enda geneetilise stabiilsuse ohverdanud. See tähendab, et taim on nüüd palju enam valmis ise muunduma. Ja tihti aretatud taim muundub tagasi algseks versiooniks.

Kõige sagedamini mõjutab taime geneetika muutumist temperatuuri kõikumine, aga ka üle väetamine ja lihtsalt keskkonna vahetus võib tekitada "mutante". Seda ma muuseas panin ise ka tähele, ka mul on olemas üks lille poeg, mille lehed on hoopis kirjud, hoolimata sellest, et kõik ülejäänud taimed samast pesakonnast on täpselt ühtemoodi ja oma emataime identsed koopiad! Ja ka on mul olnud juhuseid, kus poest koju toodud lillel kodus avanevad värvilise õie asemel täiesti valged õued! Ma tookord arvasin, et asi on valguse puuduses lihtsalt, aga tuleb välja, et asi võis ka lihtsalt siis olla keskkonnavahetusest! No igatahes... Äge! :)

Mõni lill on tundlik aastaaegade vahetumisele ja võib õitseda erinevates värvides nii talveperioodil kui suveperioodil. Ka huvitav fakt!

Aga lille värvust võib mõjutada ka lihtsalt mulla või kastmisvee ph tase. Või temperatuuri kõikumised või valguse muutus. Ka väetise erinevused.

Lille värvi või lehe värvi võib üritada päästa nii, et võtad välimisest leheringist lehepistiku ja paned selle juurduma ja loodad, et pistikust kasvab ostetud taim, aga kuna on suur võimalus et see nii siiski ei lähe, siis lihtsam vast on leppida faktiga, et kolmevärviline lill on nüüd ühevärviline ja loota, et äkki uuel õitsemise perioodil ta õitseb uuesti "oma" õitega.

Kõik praegused aretatud hübriidid on kokkuvõttes nii ebastabiilse geneetikaga, et aretaja peab lille enne vähemalt kolm korda lehepistikust paljundama õnnestunult, st, et lill peab vähemalt kolm korda olnud õitsenud aretatud värvides, kui tohib uue sordi üldse registreerida! Aga isegi siis pole harv juhus kui taim ikkagi muteerub või muundub tagasi algseks versiooniks. Eriti altid muunduma on kahe-ja kolmevärvilised taimed kahjuks.

Muide valguse intensiivsus mõjutab suuresti ikkagi ka taime värvi intensiivsust, seega hämaras kasvaval lillel võivad olla tunduvalt tuhmimad õied ja lehed kui näiteks taimevalguslambi all kasvavatel variantidel.

Üldiselt on lill ilus nii või naa, kuigi selline muutumine võib suure pettumuse valmistada kui ollakse lill ostnud just mingi konkreetse värvi või välimuse pärast ja siis ta võtab kätte ja hakkab "mutandiks" :) Mind see ei morjenda igatahes! Nüüd muutus selle lille kasvatamine mu jaoks veel rohkem huvitavaks ja seda rohkem ma hakkan jälgima igat muutust ja ootama, et mis pärast uut puhkeperioodi saab!

Nii pisike lill, aga täis selliseid üllatusi- vägev!









Et keegi kobisema ei hakkaks, siis panen siia ka lingid, kust ma oma uue info hankisin-

http://optimumafricanviolets.com/wp/african-violets-change-flower-color/

http://forums.gardenweb.com/discussions/1679806/why-do-my-avs-change-colors

Vat mulle üllatust siis :) . Mina ootasin, et ta õied on ühevärvilised sinised, või nagu lõpuks nuppudest aimata võis- lillad, aga tuleb välja, et mul on kodus hoopis selline iludus. Eino ega ma ei kurda just! Nii juhtub, kui adopteerid poest taimed, millega saad kauba peale hunniku putukaid kes söövad lillel õied ja peaaegu kõik lehed nädala jooksul kapitaalselt ära! Pool aastat põdemist ja tervenemist ja selle aja jooksul muidugi unustad juba ära mis värvi õitega tegu oli üldse. Nüüd siis tean ometi. Õnneks on sellised üllatused alati ainult head :) . Ka teine sama saatusega lill (nad said mulle ühel ajal ja samast poest ja mõlemad "kaasavaraga") kasvatab jõudsalt õienuppe, varsti on näha kas mäletan tolle õisi ka valesti! Ootan suure huviga igatahes!!! :D 

Ükspäev sain huvitava üllatuse osaliseks. Nimelt paar päeva tagasi hommikust tavapärast tiiru tehes mu lillede hulgas, avastasin, et nad mul pärlendavad. Täpsemalt- taimedel olid tillukesed veetilgad küljes!

Väga huvitav igatahes! Ma kohe samal päeval ei reageerinudki, aga järgmisel päeval võtsin wc paberi lehe, keerasin pisikeseks rulliks kokku ja kuivatasin kõik veetilgad mida vähegi nägin ja kätte sain, ära. Võibolla oleks seda pidanud kohe tegema, aga noh.. Nüüd on tehtud. Säntpooliad ju teadupärast ei kannata tegelikult vett vartel ega lehtedel- võib mädanema minna. Aga no need tilgad ei olnud isegi mitte laiali calgunud ega ei tilkunud, nad lihtsalt OLID nagu pisikesed pärlid visatud peale! Ilus tegelikult isegi! :) 

Millest see nähtus alguse sai üldse... Minu järeldus ütleb, et asi on kastmises :) Ja niiskuse kogunemises. Säntpooliad armastavad ka niiskust (õnneks), ma sellest teadmisest lähtudes osalt ei kippunudki kohe ära kuivatama neid veetilku.. Lootsin sellele teadmisele vähemalt, et looduses nad ju kasvavad niiskes kliimas... Muidugi need kõik mis kodus on kasvamas, on aretatud hübriidid ja neid ei saa väga võrrelda loodulike versioonidega, aga no nad ikka ju peaks nö. mäletama oma "juuri" ! No igatahes.. Tundub, et see üks päev veetilkadega ei teinud ikkagi paha midagi.. ja jäigi jutt pooleli nüüd :D ET SIIS- 

Ma kaldun arvama, et asi on kastmisviisis, ja see pani niiskuse kogunema niimoodi. Kui ma muidu kallan vett väga ettevaatlikult otse mullale lille kõrvale potiäärde, siis seekord olin läinud säntpooliale ÕIGET teed ja valasin vett alusele hoopis. Kuigi ega tegelikult ma sinna vett just peale ei jätnud, niet selles ei saa ka asi olla väga.. Pigem mõjutas kõike mu hommikune vägagi soe päike, mis paistab viimased hommikud aknalauale. Mullast niiskus hakkas päikese käes aurustuma ja kui päike enam ei paistnud peale ja õhk uuesti jahedaks muutus, siis aurustuv vesi jäigi veepärlitena nö. "poolel teel aurustumises" lille peale püsima. No vot nii ütleb minu loogika igatahes. Tundke ennast vabalt mu idee-aretust ümber lükkama! 

Ja veel avastasin midagi, aga mitte enam nii meeldivat.. 

Panete tähele kui kokku pigistatuna ülemisel pildil õied kasvavad? Siit sain jälle targemaks kogemuse võrra... Ma muidugi arvan, et mitte just kõik Säntpooliad ei kasvata oma lehti ja õisi nii kobaras koos, et lehed matavad õied enda alla ja ilmselt on asi ka minus endas ja kasvatusel tehtud apsakas, aga ilmnes jah, et mul osad lilled kasvatavad uusi lehti ja õievarsi nii ebaõnnestunult, et (nagu alumisel pildil näha) õievarred ei mahu lehtede vahelt välja ja murduvad kasvades! Enamvähem kõik need õievarred mis pildil näha, on murdunud ja ma lihtsalt korjasin nad kokku sealt... Õnneks on alt uusi tulemas päris suures koguses, niiet... Mul algas pärast seda avastust siis operatsioon Päästa Õisi. See nägi välja nii, et ma lõikasin maha mõned vanad ja koledamad lehed ja vanad õievarred ja edasi hakkasin väga ettevaatlikult kasvavaid õievarsi lehtede vahelt välja suunama ja lehtede peale tõstma. See protsess muide pole üldse nii lihtne! Tuleb ikka vägaväga ettevaatlik olla! Mul kahjuks kohmakuse tõttu läks omal kah mõni õievars katki.. Lehed ja õievarred on päris jäigad ja neid tuleb ikka äärmise ettevaatlikusega kohelda, et ära ei murraks midagi kogemata! Ma võtsin appi hambatikud, kuna näpud on liiga suured, et mahtuda lehtede vahele ja neid pisikesi õievarsi suunata ja tõsta. Muide see tegevus pani mind mõtlema, et äkki näituse lilled sellepärast näevadki nii kaunid välja, et ka neid õisi suunatakse kasvamisel. Sest muidu kasvavad enamus õievarred suvaliselt harali, ja lehtede alt ja vahel ka poti äärest välja, aga näitusel lilledel õied olid kõik ilusti keskel kobaras.. Ja ka minu lilled pärast õite suunamist ja tõstmist olid enamuses ilusti taimede keskel..

Näiteks siin üleval pildil! No seal just täpselt keskel õied pole, aga kui nad kõik õitsema lähevad, siis jääb mulje küll selline, nagu õied ilusti ainult keskel kasvaks. Muide ma ei teadnudki enne, et sellel lillel (või ka niimõnelgi teisel siis) üldse nii palju õisi tulemas on! Niiet ühtlasi väga kasulik ja meeldiv üllatus siis veel. Edaspidi hakkan kindlasti jälgima ka lehtede alla ja õisi suunama.. Tulemus on seda väärt ja pealegi, mis kõige kasulikum, hoiab ära õievarte murdumise lehtede all kasvades! Seega õisi topelt juures kah!


Lillesid kasvatades kasvad ka ise :) 

Seoses minu Streptocarpusega- 1,5 kuud on nüüd möödas sellest, kui käisin näitusel, ostsin omale sealt "hirmkallilt" näituse kaunima keerdviljaku lehe (3 euriga!!!! :P ). Ma olen mulda niisutanud terve selle aja jooksul vist kokku kolm korda, esimene kord tegin mulla täiesti märjaks kui lehepistikud sisse torkasin ja teised korrad olen vaid ettevaatlikult ja ülivähe süstlaotsaga vett juurde tilgutanud kui tundus, et VIST võiks. Nad on juba terve aja karbis olnud kaane all! Kasvuhoones nagu ja seega pole niiskus mullast saanud kuhugile kaduda. Ma olen loomulikult enamvähem iga päev teinud kaane lahti mõneks ajaks, või aegajalt ka lihtsalt kaane ääre ühest otsast kinni pressimata jätnud, aga muld on sellegipoolest täiesti niiske olnud. Muide korra mul tekkis väike hirm kah sisse, kuna ma ikka aegajalt olen nuusutanud karbi sisu (pole aimugi miks tegelikult), aga mingil hetkel avastasin, et muld on hakanud haisema niiskuse ja kopituse järgi! Hallitust ei tekkinud ja pistikud tundsid ennast vägagi hästi seal karbis ikkagi ja ma ei teinud seega mitte midagi rohkem ega vähem. Aga see lõhn karbis oli ikka hirmutav küll! Ausalt arvasin, et jätangi hüvasti oma pistikutega ja nad lähevad hallitama seal või mädanema vms.. Aga eip!
Suur oli minu eile õhtune üllatus, kui olles paar päeva maal olnud jaanipäeva pidamiseks ja tagasi tulles karbist vaatasid mulle vastu tillukesed Sreptocarpuse pojad!!!

NII armas! Ja ma vist ei pea kirjeldama kui õnnelik ma olen! Karbis on küll kolm lehepistikut, aga ma kõige tagumisele ei pääse ligi, et näha kas tal kah on pojad küljes, kuna pistikud on tahapoole kaardus ja keskmine toetab väga tihedalt tagumisele peale. ma ei hakka sakutama ka, äkki vigastan pistikut või pojakest. Ja kui isegi vaid kaks neist läksid kasvama, siis ma ütleks, et võit on saavutatud juba niigi!

Edasi ma nüüd võtan kaane pealt maha iga päev natuke kauemaks, et nad harjuks välise kuiva õhuga, varsti pean hakkama kastma kuna hingav muld kuivab ja kasvavad taimed tarbivad vett eksole ;) . Ja ka tõstan ma karbi aknalauale valguse kätte.

Ja siis hoiame pöialt! ja ootame huviga mis neist edasi saab :D

Selline seis on nüüd juba tegelikult päris kaua minu lilla säntpoolia potis. Ilus, kas pole! Enne pildi tegemist pügasin terve suure peotäie lehti maha veel, kuna pooled õied olid peidus muidu. Kui need kaks taime sinna potti panin, siis panin nende keskele ühe valge säntpoolia lehe juurduma, et ilus kirju pott oleks. See leht ei paista aga nüüd enam väga väljagi kahe taime vahelt niisama vaadates, niiet ma tegelikult ei kujutagi ette mismoodi nad kõik seal kasvada suudavad! Lehte aga välja võtta ma nüüd enam ei julge, kuna tal on pojad küljes ja kasvab jõudsalt. Eks näis mis neist saab, jube ilus oleks küll kui siniste vahel oleks veel valged õied! Ma panen lootused faktile, et säntpooliad armastavad kitsas kasvada, niiet äkki siis kolm taime ühes potis saavad hakkama. Kastma ka väga palju tihemini ei pea neid kui teisi, kes kasvavad üksi potis. Aga peab ütlema, et väga võimas vaatepilt on küll, kui mitu taime õitsevad koos ühes potis!!! Ootan suure huviga mis saab siis, kui kolmas ka õitsema hakkab seal keskel oma valgete õitega! Pean muuseas tunnistama, et ma ei mäleta absoluutselt milliste õitega see valge taim on, mille lehe sinna potti torkasin... Aga emataim hakkab varsti õitsema õnneks, niiet siis saab mälu värskendust, et milline ta oli. VIST oli ümarate pallikujuliste täidisõitega, aga no ausalt ei suuda meenutada praegu.. Sõbranna tõi mulle ju kaks taime Maximast ammu aega tagasi, aga nood olid mõlemad putukate kahjustatud ja surid väga kiiresti ära, niiet ma ei mäleta enam täpselt milliste õitega nad kumbki olid :) . Üks oli valge, aga teine oli kas sinine või lilla, üldse ei meenu praegu kahjuks.. Ja mitte et ma ei jälgiks oma lillede õisi, aga ma keskendusin rohkem putukatest lahti saamisele niiet.. No varsti näeb millised need kaks mul olid! Hiljemalt paari nädala pärast on nad õites juba!

Nüüd väike eputamine mu uute pisikestega, mille võrra mu kollektsioon on täienenud vahepeal..

KAS TA POLE KAUNIS!!?? Kusjuures praegu vaatan, et aparaat jättis õitele nats rohkem valget kui seal seda reaalselt on- tegelikult on õied ikka korralikult rohelistes toonides, äärtes tumedam ja pildil olev valge osa on heleroheline :) . Ammu juba tahtsin endale sellist rohelist lille ka, nüüd sõbranna tõi lapse sünni puhul! Muide tegelikult olin seda lille juba varem lillepoes näinud ja tükk aega seal kõrval mõelnud, et kas tekitan mehele seda "head meelt" tassides koju järjekordse lille ja tol korral otsustasin, et esiteks olen juba raha raisanud piisavalt ja et ei hakka meest "traumeerima" rohkem. Mul on igatahes siiralt hea meel, et poes see lill veel alles oli ja sõbranna kasutas mu uut titat mõjuva vabandusena et mulle ikkagi see lilleke koju sokutada :P . Mees ainult muigas lille nähes, ilmselt aimas juba eos mis mulle koju ilmub mu sõbranna poolt!


PS! ilmselt postitan tunduvalt harvemini siia kuni mul tilluke "puuk" küljes on ja kogu tähelepanu endale nõuab iga päev!

Tere taas! EI ma ei olnud ära unustanud oma blogi :) Ma valmistusin vahepeal lihtsalt tita saamiseks! Ja nüüd on mul juba 6 päevane pisike poiss juures kodus :) Lisaks juba olemasolevatele kahele plikale ja kahele poisile, niiet JAH- ma olen megasuper emme ja mul on nüüd kokku viis last! Las ma arvan- enamus pööritavad silmi praegu. No mis seal ikka!
Aga nüüd asja juurde.

Minu keerdviljaku pistikud elavad väga hästi ikka veel õnneks ja ära pole ükski pistik surnud ega ei näita ka mädanemise ilminguid, niiet ehk saab asja siis! See pistik, mille panin katseks veepitsi sisse seisma tõmbas küll nüüd mõniaeg tagasi vees oleva osa pruuniks, niiet nagu hakkas mädanema, aga ma ei jätnud jonni ja nüüd üleeile istutasin ta tillukesse potti, kuna tal oli tilluke juurehakatis tekkinud! Kauemaks vette teda ei usaldanud jätta igaksjuhuks, niiet nüüd on ta mullas ja ma tõsiselt hoian pöialt, et ta edasi kasvab seal! Ilmselt sai väikse shoki keskkonnavahetusest, aga no eks näis. Need lehepistikud, mis aga panin "kasvuhoonesse" mulda, nendest ma ei oska mitte midagi arvata.. On neist kellegil juba juured või mitte- pole aimugi, kuna ma ei näe läbi mulla ja ma ei hakka ju ometi neid üles kaevama või üldse torkima, et näha mis toimub või kas toimub! Ja kuna nad näevad väga ilusad ja värsked välja seal mullas, siis pole ka põhjust arvata, et nad ei juurdugi. Seda enam, et nad on tegelikult alles väga vähe aega mullas olnud.. No jah, olgu. täpselt kuu aega tegelikult :) Aga ma tean, et kuu kuni kaks isegi võibki aega minna juurdumiseni! Läbi karbi pole juuresid küll näha ikka veel, seega julgen ikkagi arvata, et lehevarre alumise osa juurduma panemine vette toimib siiski kiiremini kui mullas. AAAAGA noh, kuna see on siiski minu esimene kogemus keerdviljakuga, siis ma ei julge pead anda! Pealegi on vette pannes hulga suurem võimalus mädanema minekuks alati olemas, kui mullas.
Eks vaatab mis saab ja hoian blogi kursis kui mingid muutused toimuvad! 

Alles oli tal ainult kolm õit lahti, nüüd on asju juba meeletuks läinud! Ja parempoolne taim pole veel järgi jõudnud. Vägev igatahes! 

Ja juurde veel üllatus, mille on korraldanud minu valgete äärtega lillakasroosa säntpoolia.. Uued avanenud õied on ilma olulise pigmendita. Pole aimugi miks nii. Lilled muidu kaotavad pigmenti ja õite ja lehtede värvus kahvatub liiga väheses valguses, niiet ma nüüd tõstsin tema aknalauale ja näis mis edasi saab. Tal on veel väga palju uusi õisi tulemas ja kui asi on valguse puuduses siis võibolla need saavad oma värvi tagasi.. No ei tea midagi arvata igatahes praegu, aga ilus näeb ta mul välja küll niimoodi, niiet ma ei kurda üldse! :)

Muide mu tolmendamisekatse läks ikkagi õnneks kohe kindlasti nüüd juba, kuna sellel valgel säntpoolial, kellel tundus, et kasvavad seemnepaunad, tal on nüüd ilusad paunad ilusti näha :) Niiet mul on tulemas kindlasti vähemalt 3 paunakest, igas paunas 100-200 seemet! :) Mis võiks parem olla! :) Mu mees muidugi vast ei jaga mu õnne ses mõttes :P

Eelmisel nädalavahetusel, kui sõitsin sõbrannaga kaasa poodi, siis ta toonitas mulle enne minekut, et "ja lillepoodi EI LÄHE, eksole!" ... iccccc... Arvake kolm korda mis juhtus... Koju tulles panin lauale kaks uut potikest.. Mees pööritas korra silmi, aga no mis seal ikka teha enam :)

Oma uutest sõpradest ma kahjuks praegu pilti panna kohe ei saa, kuna telefoni aku on tühi, aga kui olen laadinud, siis panen juurde kindlasti! Üks oli kohe selge, et ma teda sinna poodi ei saa jätta- kaunis tillukeste roosade täidisõitega HOOPIS teistsugune sort, kui need mis mul siin juba erinevates toonides olemas on, hiljem pildilt on näha.. Ja teine oli allahinnatute kastis, ainult 50 senti hinnaks!!! No ausalt patt oleks need olnud poodi jätta.. Pealegi ma ei läinud poodi sisse neid otsima.. nad olid nagu tellitud poest väljast põhimõtteliselt ju :P .

Kui mul nüüd umbes aasta pärast need uued pistikud ka õitsema on läinud, ehk siis suureks kasvanud, siis võin tõesti mininäituse kodus korraldada! Ja teen seda siis kindlasti ja uhkusega! :)


PS- olen oma hulluse ka sõbrannale nakatanud nüüdsega. Ka tema ei suuda enam poodi jätta neid ilusaid kauneid lillekesi.


Ja nüüd juurde lubatud pildid minu uuest ilusast kunikesest! Hoopis teistmoodi säntpoolia sort! Vägev igatahes!