Seoses minu Streptocarpusega- 1,5 kuud on nüüd möödas sellest, kui käisin näitusel, ostsin omale sealt "hirmkallilt" näituse kaunima keerdviljaku lehe (3 euriga!!!! :P ). Ma olen mulda niisutanud terve selle aja jooksul vist kokku kolm korda, esimene kord tegin mulla täiesti märjaks kui lehepistikud sisse torkasin ja teised korrad olen vaid ettevaatlikult ja ülivähe süstlaotsaga vett juurde tilgutanud kui tundus, et VIST võiks. Nad on juba terve aja karbis olnud kaane all! Kasvuhoones nagu ja seega pole niiskus mullast saanud kuhugile kaduda. Ma olen loomulikult enamvähem iga päev teinud kaane lahti mõneks ajaks, või aegajalt ka lihtsalt kaane ääre ühest otsast kinni pressimata jätnud, aga muld on sellegipoolest täiesti niiske olnud. Muide korra mul tekkis väike hirm kah sisse, kuna ma ikka aegajalt olen nuusutanud karbi sisu (pole aimugi miks tegelikult), aga mingil hetkel avastasin, et muld on hakanud haisema niiskuse ja kopituse järgi! Hallitust ei tekkinud ja pistikud tundsid ennast vägagi hästi seal karbis ikkagi ja ma ei teinud seega mitte midagi rohkem ega vähem. Aga see lõhn karbis oli ikka hirmutav küll! Ausalt arvasin, et jätangi hüvasti oma pistikutega ja nad lähevad hallitama seal või mädanema vms.. Aga eip!
Suur oli minu eile õhtune üllatus, kui olles paar päeva maal olnud jaanipäeva pidamiseks ja tagasi tulles karbist vaatasid mulle vastu tillukesed Sreptocarpuse pojad!!!

NII armas! Ja ma vist ei pea kirjeldama kui õnnelik ma olen! Karbis on küll kolm lehepistikut, aga ma kõige tagumisele ei pääse ligi, et näha kas tal kah on pojad küljes, kuna pistikud on tahapoole kaardus ja keskmine toetab väga tihedalt tagumisele peale. ma ei hakka sakutama ka, äkki vigastan pistikut või pojakest. Ja kui isegi vaid kaks neist läksid kasvama, siis ma ütleks, et võit on saavutatud juba niigi!

Edasi ma nüüd võtan kaane pealt maha iga päev natuke kauemaks, et nad harjuks välise kuiva õhuga, varsti pean hakkama kastma kuna hingav muld kuivab ja kasvavad taimed tarbivad vett eksole ;) . Ja ka tõstan ma karbi aknalauale valguse kätte.

Ja siis hoiame pöialt! ja ootame huviga mis neist edasi saab :D