Alles oli tal ainult kolm õit lahti, nüüd on asju juba meeletuks läinud! Ja parempoolne taim pole veel järgi jõudnud. Vägev igatahes! 

Ja juurde veel üllatus, mille on korraldanud minu valgete äärtega lillakasroosa säntpoolia.. Uued avanenud õied on ilma olulise pigmendita. Pole aimugi miks nii. Lilled muidu kaotavad pigmenti ja õite ja lehtede värvus kahvatub liiga väheses valguses, niiet ma nüüd tõstsin tema aknalauale ja näis mis edasi saab. Tal on veel väga palju uusi õisi tulemas ja kui asi on valguse puuduses siis võibolla need saavad oma värvi tagasi.. No ei tea midagi arvata igatahes praegu, aga ilus näeb ta mul välja küll niimoodi, niiet ma ei kurda üldse! :)

Muide mu tolmendamisekatse läks ikkagi õnneks kohe kindlasti nüüd juba, kuna sellel valgel säntpoolial, kellel tundus, et kasvavad seemnepaunad, tal on nüüd ilusad paunad ilusti näha :) Niiet mul on tulemas kindlasti vähemalt 3 paunakest, igas paunas 100-200 seemet! :) Mis võiks parem olla! :) Mu mees muidugi vast ei jaga mu õnne ses mõttes :P

Eelmisel nädalavahetusel, kui sõitsin sõbrannaga kaasa poodi, siis ta toonitas mulle enne minekut, et "ja lillepoodi EI LÄHE, eksole!" ... iccccc... Arvake kolm korda mis juhtus... Koju tulles panin lauale kaks uut potikest.. Mees pööritas korra silmi, aga no mis seal ikka teha enam :)

Oma uutest sõpradest ma kahjuks praegu pilti panna kohe ei saa, kuna telefoni aku on tühi, aga kui olen laadinud, siis panen juurde kindlasti! Üks oli kohe selge, et ma teda sinna poodi ei saa jätta- kaunis tillukeste roosade täidisõitega HOOPIS teistsugune sort, kui need mis mul siin juba erinevates toonides olemas on, hiljem pildilt on näha.. Ja teine oli allahinnatute kastis, ainult 50 senti hinnaks!!! No ausalt patt oleks need olnud poodi jätta.. Pealegi ma ei läinud poodi sisse neid otsima.. nad olid nagu tellitud poest väljast põhimõtteliselt ju :P .

Kui mul nüüd umbes aasta pärast need uued pistikud ka õitsema on läinud, ehk siis suureks kasvanud, siis võin tõesti mininäituse kodus korraldada! Ja teen seda siis kindlasti ja uhkusega! :)


PS- olen oma hulluse ka sõbrannale nakatanud nüüdsega. Ka tema ei suuda enam poodi jätta neid ilusaid kauneid lillekesi.


Ja nüüd juurde lubatud pildid minu uuest ilusast kunikesest! Hoopis teistmoodi säntpoolia sort! Vägev igatahes!

Sain lõpuks pildi tehtud - nüüd kui juba kolm õit on lahti ja veel palju-palju tulemas!

Õige värv on lillakam. Mu telefon harrastab osade värvide jäädvustamisel kasutada omi arvamusi kahjuks.. Aga see viga saab varsti parandatud õige pildiaparaadi hankimisega.

Ja lisan juurde nüüd ka korralikud pildid minu emadepäevaks saadud uutest sõpradest-

Üks ilusam kui teine no ausalt!:)

Ja nüüd otsa ka kurbi uudiseid jälle.. Ei saa kuidagi ilma nendeta ausalt noh.. Tahaks minna tagasi sinna lillepoodi, kust ostsin ära rääbised säntpooliad, ja sõimata neid nats. Kuigi tean, et tegelikult ju pole nemad süüdi muus, kui ainult rääbiste müümises täishinnaga. Mõlemad lilled on nüüdseks enamvähem surnud.. Ühel oli vähemalt enne külge kasvanud pojad ilusad ja terve väljanägemisega, aga nüüd hakkavad need tillukesed ka vaikselt, leht lehe haaval surema.. Ma võtan veel ette ühe katse, nimelt proovin veel alles jäänud pisikeselt küljest ära katkuda kõik hiljem ära kukkunud leheköndid ja ta uuesti istutada, et no ÄKKI veel saab asja. Aga noh, suure tõenäosusega raiskan lihtsalt aega ja neist lilledest enam asja ei saa. Väga kahju! Aga no kõik ei saagi alati hästi lõppeda.

Ja nüüd teemavahetus jälle. Positiivse külje alt. (Sama palju kui igas päevas on midagi halba, on seal ka alati midagi ilusat- kõik on tasakaalus ilusti ;) ) Mu tolmendamine siiski vist näib, et on hästi läinud, kuna ühel valgel lillel on kaks õit, mille keskel on näha kasvama hakkav seemnepaunake! Kui need nüüd saavad lõpuni arenetud ilma viperusteta, siis ootan huviga, kas sealt tulevad ikka valged lilled, või suutsin miksida kokku valge mingi muu lillega :) Ilmselt roosast saadud tolmuga ikkagi, kuna need paunad hakkasid kasvama enne, kui sain emadepäevaks need uued lilled. No elame-näeme! 

Muide, olen ringi uurimisega nii palju veel targemaks saanud, et päris igat sorti ei saagi seemnest paljundada ega lehepistikust. Osad värvilised ei pidavat niimoodi andma samasuguseid uusi taimi, vaid tulevad ühevärvilised pojad. Et selliseid taimest saab samasuguse värvilise uue taime ainult siis, kui neid ümber istutades eemaldada juurest külge kasvanud pojad. Selline huvitav uus teadmine siis... Eks ma kunagi pean ise ära katsetama mis lillelt saan täpselt samasuguse lille lehepistikust ja millisest siis mitte! Sest kui ma kunagi neid lilli müüma hakkan (ma ikka sihin kaugele ja kõrgele nende lillede kasvatamise plaaniga ju), siis tean! Ei taha küll rahvast petma hakata ju. Muide see tekitas minus ka küsimuse- kui lehepistikust ei pruugi osade sortide juures emataimega identseid uusi taimi kasvatada, siis... Kuidas ma saan momendil praegu kindel olla, et minu uutest ostetud beebidest kasvavad ikkagi täpselt need lilled, mis pildiga lubatud..? Mul on ka ju mitmevärvilisi ja üks isegi täpiline oletatavasti siis! Ma muidugi tõsiselt loodan, et need müüjad ja kasvatajad seal ei tulnud inimesi petma ses suhtes ikkagi.. Vaevalt. Üks õige aretaja ja kasvataja ei saa ju ometi endale lubada sellist prohmakat. Näis. Vat peakski tegema juba praegu sellise katse nende uute lilledega, et võtan mõlemalt pistiku ja panen "hakkama", huviga ootan siis kas tuleb temale sama lill, või saan nö. uue sordi oma kogusse juurde! Pean vaid enne hankima omale tillukesi topsikesi kuhu sisse istutada neid pistikuid :D

Niisiis, nagu lubatud, nüüd natukene minu armastatud säntpoolia ühest sugulasest, kes mul ka nüüd kui hästi läheb, varsti kodus olemas on.
Keerdviljak e. streptocarpus.

Lill ise näeb välja selline-

                                                 ( Google aitas pildiga )

Ma tegin küll ka näitusel pildi sellest lillest, aga mu telefon on lolliks läinud, hakkab vist otsasid andma, niiet pooled pildid kustutab ise lamppi ära.. Ainus pilt, mis mulle näitusel nähtud keerdviljakust alles jäi on selline-

Seesama lill oli ka valitud näituse kauneimaks keerdviljakuks :) Temalt ma siis sain endale lehepistiku!

Nüüd väike õpetus, et mis selle lehepistikuga siis edasi teha. Näitusel lille omanik küll seletas mulle enamvähem arusaadavalt, kuidas talitada, aga ma siiski eile (leht seisis mul kilekoti sees ja ots märja vatitupsu sisse keeratuna öö otsa) uurisin ka netist igaksjuhuks üle.
Töö käik on siis minul selline.

Kõigepealt otsi välja suletav karp nagu mina võtsin, või improviseeri muul viisil (lahtine karp ja kata toidukilega või lihtsalt kata läbipaistva kilekotiga), VÕI ka võta kohe päris õige minikasvuhoone. Põhiline on tekitada pistikutele idanemiseks kasvuhoone kliima. Minul on muud karbid ja potsikud igasugu muid seemneid juba täis topitud, niet võtsin selle tavalise plastikkarbi.

Vaja läheb veel teravaid kääre, või šiletitera või skalpelli, no midagi, mis hästi terav, et ei "näriks" lõiget vaid teeks lõike nagu kirurg :D . Mina kasutasin oma uusi hästi teravaid kääre lihtsalt.

Netist selgus, et võib lõigata lehest päris mitu pistikut ja enamvähem ükskõik mil viisil, peaasi, et mööda sooni. Mina lõikasin nii, nagu mulle lille omanik näitas. Tegin selle lehe siis neljaks jupiks. Siis võtsin tavalist idandamise mulda ja panin karpi seda alla poole, aga üle veerandkarbi. Tegin mulla märjaks ENNE, kui lehepistikud sisse torkasin! Teada fakt, et säntpooliatele ei meeldi absoluutselt vee lehtedele sattumine, ehk siis nad ei talu seda absoluutselt. Eeldan, et keerdviljakutega on sama teema. Tegelikult ongi nagunii, kuna mitte ükski pehmete ja karvaste ja sametiste lehtedega taim ei kannata vee sattumist lehele, see tekitab koledad pruunid plekid ja leht võib üldse mädanema minna, niet ettevaatust sellega siis!!!

Lõikasin lehe neljaks jupiks ilusti keskelt läbi ja kolm ülemist juppi pistsin siis nii veerandijagu pistikust mulla sisse. Ajasin mulla ettevaatlikult eest ja tagant vastu pistikut ja valmis ongi.

Lehepistik tuleb alati õigetpidi mulda panna!!! St alumine ots allapoole. Õnneks pole seda raske jälgida, tuleb vaid lehesooni vaadata ja ongi selge.
Nüüd siis karp mul seisab ja loodame parimat :) .

Kes tähele pani, see mäletab, et ma lõikasin lehe neljaks jupiks. Ehk siis nüüd küsimus, et mis sai lehevarre kõige alumisest jupist. Kuna tegelikult võib leht juurduma hakata ka vee sees, siis mina mõtlesingi, et teen katse sellise- panin lehe kõige alumisema jupi pisikese pitsi sisse tilga vee sisse ja vaatan mis saab. Panin veel klaasi kah peale, et oleks kah mingi kerge kasvuhoone efekt tal seal. Nüüd jälgin huviga, et kas võtab juured alla või läheb ikkagi mädanema. Mul on tegelikult päris mitu lehepistikut niimoodi vette juurduma pannes läinud mädanema, aga tahan katsetada ka veel keerdviljakuga nüüd!

Ma muidu ise ei olekski endale üldse mõelnud keerdviljakut hankida, aga tänu mehele (musi Sulle!!) on mul nüüd huvi ka selle lille vastu. Ikkagi sugulane mu armsale varjukale! Kohe kui aega saan, et natuke ringi uurida, siis kirjutan keerdviljakutest ka lähemalt siia blogisse. Endal ka ju vaja teada mis lillekese ma omale nüüd koju juurde tõin!

Ps- eilse kerge silmade üle laskmise käigus selgus, et keerdviljakut on tunduvalt lihtsam pidada kui varjukannikest ja ka on ta tunduvalt vastupidavam! Pöidlad püsti :)

See õnnejunn käis siis laupäeval ära Tallinna Botaanikaaias säntpooliate näitusel :) Ainult vähesed minusugused segased maksavad 5 euri pileti eest, et minna pooljoostes sisse ühte majja, teha üks tiir ja siis seista pea 45 minutit, kui mitte rohkem, leti ääres otsustusvõimetuna, käes 20 € ainult puhtalt lillepistikute jaoks! Ütleme nii, et mees oli "õnnelik" :D . Palusin lõpuks mehe appi valima ja tema mulle lõpuks valiski välja kõik 6 uut kaunitari, andsin talle enamvähem vabad käed, kuna variante oli tõesti vist sadakond kokku ja no KÕIK ilusad ja kõik sellised, mida mul kodus nagunii pole!
Sellised minu uued pisikesed siis on-

Üks äärmiselt õnnelik inimene istub siinpool ekraani praegu igatahes! Mõelge, kui kõik need lilled mul korraga õitsema hakkavad kunagi!!! Issver.. see on siis kirjeldamatu lausa ju.. Muuseas, seal näitusel selliseid variante polnudki välja toodud, nagu minul kodus on praegu. Ilmselt sellepärast, et need on nö. tavalised sordid, aga seal olid ikka haruldased sordid, mida just ei saa tavalisest lillepoest osta. (Mõtlen tõsiselt võtta ühendust mõne aretajaga, et tulevikus veel haruldusi endale koju soetada! )

Tegin seal kohapeal ka mõned pildid, aga loobusin, kui avastasin, et mu telefon on ikka täiesti mõttetu aparaat mis muudab lillede värvi absoluutselt ära. Aga las see värv praegu olla, usaldage mind kui ütlen mis õige värv on :) Sain ka seal teada milline näeb välja nö. originaal säntpoolia, ehk tema looduslik versioon. Suhteliselt tillukeste õitega, mis väga pikkade varte küljes ja lehed ka just kõige uhkemad pole. Aga äge ja ilus ikkagi. Veel tunduvalt õrnema väljanägemisega kui aretatud hübriidid! Panen ka pildi juurde-

 Õige õitevärv oli kohapeal siis lilla, aga minu superhüper telefon arvas, et sinine on ilusam. Sellised on siis säntpoolia looduslikud vormid. Tegelikult võiks üks selline ka kunagi kodus olla! Lihtsalt võrdluseks kasvõi. Või niisama põhimõtte pärast. Vahet pole väga MIKS . Tahan! :)


Mees põhimõtteliselt ilma virisemata lasi mul osta kuus uut taimebeebit, ja siis torkis mind tegelikult veel ühte lille juurde paluma. Mul on äärmiselt hea meel muidugi, kuna mul on võibolla tulevikus nüüd ka kodus üks säntpoolia sugulane olemas. Ilmnes, et kui müüdavate pistikute ja noorte taimede hulgast ei leidu just sellist taime, mis näituselaudadel väljas on, siis võib ka paluda omale võtta pistik otse lille küljest. Mind isiklikult ehmatas see variant ära, kuna mõelge kui palju võib olla soovijaid ja kui väike on lill juba ise! Kui kasvõi osagi ainult tahab saada pistikut just ühe konkreetse lille küljest, siis... No vaevalt muidugi ühelt lillelt just 10 lehte lubataks ära võtta, aga ikkagi.. Muide seal oli küll üks kaunis lilleke, kelle pistikut ma ei leidnud müüdavat, aga alles ära sõites see meenus mulle, et oleks ju võinud ka paluda otse lillelt ühte lehte.. Aga noh- alati tuleb järgmisel aastal uus näitus! (Kavatsen hakata nö. püsikülastajaks ja kes teab- ehk saan ka ise neid müüa seal kunagi!)

Igaljuhul tänu mehe pealekäimisele on mul nüüd olemas ka säntpoolia sugulase, ühe teise gesneerialase lehepistik, mis nüüdseks ka juba mulda pandud. Nimelt keerdviljaku lehe sain!

Pildilt ei tundugi nii suur, kui ta tegelikult on :)  Aga ma panen kohe uue postituse seoses kuidas selle lehega nüüd edasi käituda!

Panin netisavarustest pihta ka ühe pildi, milline see keerdviljak välja näeb päriselt, ka enamvähem samades värvides, siis on ka aimu, mis lill see keerdviljak ka on. 

Kurb uudis hommikusse... Tundub, et mu kirjum säntpoolia ikka sureb ära.. Või siis juba surigi. Hommikul olid tal kõik veel alles olevad lehed lontis.. Lõikasin kõige hullemad maha, aga ära ei taha ikkagi veel visata. Lootus sureb viimasena ikkagi!
Teine lill aga tunneb ennast ilusti, pojad on ikka kaunilt helerohelised ja alles jäänud suured lehed tugevad. Niiet hea seegi.



ja PS- homme lähen näitusele!!!!

Mis puutub tolmendamisse- Võtsin nüüd oma uued taimed, mis sain mehelt ja lastelt kingituseks ja otsustasin neid tolmendada oma juba olemasolevate lilledega. Muide avastasin, et ikkagi päris KOHE, kui õied avanevad, pole vist mõtet hakata neid pintseldama. Nüüd kui õied on juba tükk aega lahti olnud, siis nüüd on näha, et tolmukate ümber on õietolmu pudenenud! Võtsin siis oma pintslikese ja korjasin seda tolmupulbrit kokku ja pintseldasin kõik õied niimoodi läbi, et põhimõtteliselt VIST peaks nüüd olema kõikide lillede õietolmu kõikidel lahti olevatel õitel täiesti segamini! Uurisin veel läbi varem tolmendatud lilleõied ja kui mul nüüd lihtsalt hea kujutlusvõime pole, siis VIST on paaril valgetel õitel "vili" kasvamas juba! Aga no see võib olla vabalt minu hea kujutlusvõime ainult :D Pean nüüd mingil hetkel seda nende lillede omavahelist pintseldamist kordama, sest ühest korrast vaevalt et olulist kasu on.. Kui just ei vea väga. Aga parem kindel olla ikka! mesilased ju ka ei käi (vist) iga lille õiel ainult ühe korra ja nemad on need kõike õigemad tegelased, kellelt tolmendamist õppida :) . Zumm-zumm !!!

Muide- varsti on mul aknalaualt veel ühed õitsevad säntpooliad! Kuna mu vanakese ümber istutatud pojad on visanud ulmekiirusega meeletult palju õievarsi peale ja varstivarsti lähevad need lahti. Jeeee! Ehk isegi nüüd paari päeva jooksul saan eputada uute õitega, mis kaunistavad mu elamist :) Julgen väita, et minul on siin külas kõige ilusam aknalaud :P (Kui välja arvata üks aknalaud kus õitsevad enamvähem aastaringselt tohutult paljude õitega orhideed! Aga orhideed on klass omaette, nendega ei annagi võistelda. )

PS- Ülehomme lähen säntpooliate näitusele Tallinna Botaanikaaias! CANT WAIT!!! 

Eile õhtul andsin alla alarmile mu peas, mis röökis, et ma pean kiiresti ümber istutama need kaks kaunist rääbist, mis ühest lillepoest koju tassisin. Haiglaravile. Ja sain jälle teada, et USALDA OMA SISETUNNET!!! Need kaks lille on nüüd siis mitte niisama ravil, vaid lausa intensiivis... Esiteks kohe potist välja võttes lõi ninna kerge hais, selline läppanud ja kopitanud ja nagu mädahais, teiseks ilmnes, et seisukord on sada korda hullem kui ma oskasin üldse ette kujutada! Lillede lehed hoidsid ilusti püsti, eksole, aga nii kui potist välja võtsin, siis vajusid kõik lehed lonti ja enamus lihtsalt kukkus küljest ära.. Mädanenud! Lontis olid ka enamus õievarsi. Kui mitte öelda tegelikult enamvähem kõik õievarred. Ühesõnaga mul oli konkreetselt nutt kurgus! Kedriklestast mingit märki õnneks ma ei leidnud enam, aga ju ka see tegelane hukkus, kuna kedrik elab ainult kuivas ja soojas, need lilled olid küll soojas, aga meeletult vettinud ja mädanenud. Isegi see lest ei tahtnud neid enam..

Jätsin nad alguses lihtsalt lauale ja läksin eemale, et seedida läbi see välja tulnud olukord. Siis läksin tagasi mõne aja pärast ja lõikasin küljest ära KÕIK mis oli vähegi kahjustunud.
Selline hunnik lehti ja õievarsi jäi lauale vedelema.. Kõik mädanenud, otsad haisesid ja varred seest tühjad.. Mitte ükski neist ei kõlvanud isegi juurduma panemiseks!

Nii käisin iga tegevuse vahepeal lihtsalt ära, kuna mul oli tõesti vaja kosuda vahepeal sellest shokist, mis potist välja tuli.
Sakutasin ja raputasin sõrmedega ettevaatlikult kõik läppanud mulla koos enamuse juurtega lille küljest lahti, järgi jäid sellised junnid..

... ja siis otsustasin, et selle jama peab lihtsalt maha pesema, pole midagi teha. Lisaks on see ka hea võimalus maha pesta mõni veel alles jäänud kahjur või vähemalt võtta levikut poole vähemaks. Ei desinfitseerinud!!! Aga sooja vee ja kerge survega loputasin juured nii puhtaks kui sain kraani all, jälgisin väga tähelepanelikult, et vett ei voolaks niigi veekahjustusi saanud lehevartele! Nokkisin siis veel enne nägemata jäänud mädanenud leheköndid ära nii õrnalt ja nii palju kui sain ja jätsin siis mõlemad "paljad" ja kohutavas seisukorras lilled lauale seisma. Et juures õhku saaks. Kõige rohkem pool tundi nad mul seal seisid, mina nii kaua mõtlesin kas on üldse mõtet üritada, kuna nad on silmnähtavalt kohutavad ja enamvähem surnud nagunii juba. Siiski ma ei andnud alla ikkagi lõpuks ja panin nad pisikestesse pottidesse (kuna pärast pesu olid veel pooled juured läinud) kuiva mulla sisse ettevaatlikult. Ei kastnud! Ei kastnud sellepärast, et kuiv muld tõmbaks juured kuivaks ja nad saaks natukene hingata seal mullas. Vaatan, täna õhtul alles julgen neile alusele natuke vett valada. Väetist vist ei julge panna, aga mõtlen veel. Kahjustunud juuri vast ei tohiks toita, ei tea kah, pean uurima seda täpsemalt!

Igatahes sellised nad mul siis nüüd on-

Need õievarred jätsin külge, kuna nad ei olnud lontis ja tundusid tugevad, ei olnud pehmed. Vaatab kaua nad vastu peavad ja kas on vaja nad ikkagi ära lõigata. Teisel lillel küljes olnud seemnepaun oli ka mädanenud varre küljes, nägi kuidagi kuivama kippuv välja, aga panin ta veepitsi ma isegi ei tea miks.. Äkki saab asja? :D Vaevalt tegelikult.

Igatahes ma oleks pidanud nad ikkagi kohe ümber istutama. Nüüd siis moraal- parem istutada taimed kohe ümber, kui on mingigi kahtlus, et midagi võib häda olla, parem karta kui kahetseda! Mina ei kuulanud oma sisetunnet ja jätsin nad nüüd veel liiga kauaks mädanema.. Nüüd pean hoidma sõna otseses mõttes hinge kinni, et kas neist saab veel asja, või ma lihtsalt pikendasin sutsukese nende suremis protsessi... Mädanenud juurtega taime tegelikult pole väga mõtet üritada päästa, igalpool räägitakse seda.. Aga no mina ikka loodan ju!

Vabandan nüüd piltide kvaliteedi pärast, pidin telefoniga need tegema, kuna mees võttis fotoka kaasa tööle.. Minu telefon aga pole just nutikas ja pole mul välku ega zuumi ega midagi. Kuigi õues või heas valguses tulevad ikkagi väga head pildid :)

Kaunist emadepäeva!!!!! Nii hea kui mees teab mis mulle meeldib :D Tänaseks üllatuseks siis saabus mulle veel kaks kaunist kannikest juurde koju! Panen ühtlasi siia juurde kogu tänahommikuse üllatuse paketi.. Natuke vaja ju ometi eputada ka, kui kodus on nii tublid üllatajad mul :)

Muide- need on täpselt need lilled, mille ostmisest ma loobusin, kui avastasin need viimatised rääbised! Niiet võib öelda, et kuna kõik on millekski hea, siis loobudes neist ilusatest varjukatest andsin ma mehele võimaluse mulle ise need kinkida! Mul on äärmiselt hea meel igatahes!

Avan varsti ausalt varjukannikeste (ja ka teiste lillede/taimede) haigla :) . Eelmisel nädalavahetusel käis mu vend oma perega siin ja ta naine tõi mulle, nagu lubatud, selle varjukannikese siis. Taim oli täiesti läbi kuivanud ja õied päikesepõletusi saanud ja pruunide laikudega. AGA- kuna ma tean, et see taim on siiski äärmiselt vastupidav tegelikult, vastupidiselt oma õrnale välimusele ja kannatab ilusti ära läbi kuivamise, muidugi mitte mitme kuulise (!!!), siis tegin ta korda ja panin väikesesse kausikesse vette istuma. Vee imes ta ilusti kohe sisse ja nüüd ilutseb ta mul aknalaual. Tal oli küljes veel päris mitu uut õievart paljude pisikeste õienuppudega, niet ma olen enam kui kindel, et selle taimega läks vägagi lihtsalt.
Parempoolne on siis vennanaiselt lapsendatud varjukannike.

Eile aga sai minu pisike kogu juurde veel kaks varjukannikest, kelle leidsin lillepoest enamvähem peidetud riiulist teiste omalaadsete taha lükatuna. Õigemini tegelikult mu hea sõbranna nägi neid. Olin tegelikult juba lillepoest eestpoolt avastatud riiulist omale pihku haaranud ühe potikese teistsuguseid Sändisid (jube kaunid olid, tumeroosad õied, millel äärtes oli nagu valge pits ja hästi tugevate paksude õitega), aga kui leidsime need kaks sõna otseses mõttes äbarikku, siis mu missioonitunne lendas lakke ja pidin need lilled omale koju saama. Lühikirjeldus neist poes kohapeal uurides jäi selline- ilmsete transpordi või käitlemis kahjustustega ja kahjurite (kedriklesta) tekitatud kannatustega. (Paneks nagu patsiendile diagnoosi :D ). Jõudsime sõbrannaga otsusele pärast mõneminutilist arupidamist, et need lilled tulevad minuga koju ühel või teisel viisil, aga ma kindlasti tahan hinda alla saada nende eest. nad nägid välja täpselt sellised, et olid oma kaubandusliku välimuse enamvähem kaotanud ja tegelikult juba ammu müügiks kõlbmatud! Sellises olukorras lilli müüakse ainult Maximas ja ülipisikese hinna eest et lahti saaks issakene!!!!! Mitte üheski oma mainet hoida tahtvas lillepoes või putiigis pole ma veel näinud müüdavat ÕIGE hinna eest mitte ühtegi sellises olukorras taime!!! Igatahes- võtsin need õnnetukesed siis kätte ja viisin letti. Müüja vaatab suure õhinaga ( enne meid oli poes väga palju kliente lilli ostmas ja ilmselgelt oli kõigil äärmiselt ülev tuju tekkinud juba. arvatavasti suurest läbimüügist ) meile otsa ja "võtate need kaks jah". Ja siis panin mina talle paugu- viidates lillede välimusele ja ilmsetele kahjuri tunnustele, ütlesin, et tahaksin nende hinnast alla saada. Müüjate rõõmus meeleolu ei näinud langevat, aga õhku ilmus teatudsorti ülbust küll. Võeti lilled ümbrispaberist välja jutuga, et "mis kahjur? mis putukas?? mina küll midagi ei tea ega näe". Lisasin siis pisikese tutvustuse neile kedriklesta kohta. Üks müüjatest kuulutas, et neil on luup olemas, et võivad vaadata kohe, teine kiitis takka, et jajahh- tema tahab ka seda putukat näha. Mina aga kiitsin ka juurde, et muidugi vaatame luubiga, et muidu ongi raske märgata seda putukat. Luup jäi toomata huvitaval põhjusel ;) . Siis algas arutelu, et aga nad on lihtsalt transpordi käigus kannatada saanud, et sellest siis selline välimus.
Siinkohal lisan siis pildid juurde nüüd, millisest välimusest jutt käib:

JAH, tõesti on näha üks murdunud leht, mis on ilmselt küll transportimisel müügi kohta viga saanud, aga õied on ilusti aru saada, et ei ole mingi muu kahjustus, kui lesta tehtud. Lisaks oli ühel taimel ilus tihe võrk lehevarte ümber! See aga sai müüjatepoolt näpuga torkides maha tõmmatud, niet sellest fotosüüdistus puudub. Võin küll siiski ennast juba niivõrd pädevaks tunnistada, et tean raudkindlalt, et see võrk lehevarte ümber ei saa mitte kuidagi muudmoodi sinna ilmuda, ei ole see tolm, ei ole see ämblik, vaid on ainult minu varsti juba "lemmik kahjuriks" saav kedriklest.
Mõneajase kauplemise tulemus aga jäi selliseks, et sain hinnast alla ikkagi vaid rohkem räsitud välimusega lillelt. Teise eest tasusin ikkagi täis hinna. Müüja jäi endale kindlaks et "nemad ei saa hinnast alla lasta lihtsalt selle pärast" ja mina lihtsalt keeldusin neid sinna poodi jätmast. Ei aidanud ka minu kinnitus, et ma olen neid lilli juba päästnud ja terveks ravinud päris mitmeid ja ma kogun neid lilli, seega tean neist vägagi palju, k.a. mis puutub kahjuritesse.
Ma olen tegelikult lausa pahviks löödud kui ebapädevad müüjad võivad töötada ilusas kaunis hästi kujundatud lillepoes! See pood on mulle muidu kohe vägagi meeldinud! Sinna sisenedes lööb alati ninna mõnus lillelõhn, poes on kõik äärmiselt kaunilt paigutatud, kõik näeb välja nagu haldjakoobas enamvähem! Kujukesed sätitud, ikebanad.. Kustlilled isegi! Ja siis sellised müüjad, kes ei tea lillede kõige tavalisematest kahjuritest mitte grammigi. Wow!  Kes muu oleks need lillekesed, mis näevad välja nagu neid oleks lausa kätega mudimas käidud, tahtnud endale osta, kui mitte selline Varjukannikese entusiast nagu mina! Sellise välimusega lilli ei osta ju naljalt omale koju! Kingiks siis ammugi mitte... Oehhh... Pettunud olen ses mõttes kohe tõsiselt.. Selle poekese maine minu silmis on igatahes madalam kui muru nüüd. Kahju! Muidugi ei takista see mind sinna tagasi minemast, kui vaja mingi ost sooritada või ka niisama ringi uurida, mine tea mida kaunist ma sealt endale võin jälle kaasa hankida. Aga no mingi koolituse võiks siiski kasvõi ainult enda harimiseks läbi teha..
Aa- jõudsin veel hiljem sõbrannaga järeldusele, et miks ei tahetud hinda alla lasta. Nimelt, kuna need kaunikesed olid nagu peidetud teiste taha ära, siis võibolla üks müüjatest pidas väikest plaani need taimed õhtul "maha kanda" ja omale koju viia! tegemist siiski ju äärmiselt ilusate varjukannikestega! No kes teab, aga mina sain oma tahtmise ja kedrikuga koos või mitte, mina neid lilli poodi nagunii poleks jätnud. juba minnes oli kindel plaan omale kaks uut tegelast koju tuua.

Nüüd aga kogu selle pettumuse juurde asjaolu, mis nullis ära igasuguse jama ja andis mulle veel kohutavalt palju juurde võitlusvaimu, et need lilled päästa.

JUHUUU!!!!!! :) Mõlemaid taimi korrastades ilmnesid sellised üllatused siis- ühel neist on kasvamas seemnepaun e. emakas, aga teisel on süles peidus kolm beebitaime. Niiet tehing tegelikult missugune!! Ma sain kaheksa euri eest omale tegelikult taimi rohkem kui "raha eest"! Jesver! See on parim, mis saab juhtuda! Nüüd jääb vaid üle loota ja hinge kinni pidada, et kedrik pole taimebeebidest jagu saanud veel, ega kahjustanud seemnepauna. Kõige ägedam on veel see, et taime seemnest kasvavad uued taimed pidid harva olema emataimega täpselt samasugused, niiet minetea mis kauneid hübriide ma omale koju nüüd (ma loodan) juurde saan! No igatahes ma olen sajaga rahul. Ausalt. Kui need müüjad vaid teaks ;) .

Aga nüüd jällegi pöidlad pihku, et ma saan need lilled terveks ravitud ja et beebid ega seemnepaun ei sure, vaid arenevad ilusti.

Ümber peaks nad küll istutama, aga ma tõesti ei julge neid taimi puutuda veel esialgu. Istutan ümber äärmises vajaduses, kuna ma tõesti ei taha kuidagi vigastada kumbagi juurde. Panin nad lihtsalt teistest eemale garantiini ja loodan parimat! KINDLASTI kirjutan ka siia igast muutusest mis toimub.

:)

Võtsin siis täna kätte ja otsisin üles oma pisikese värvipintsli ja tegin midagi tolmendamise-laadset :D
Aga vähe sellest, et ma oma valget täidisõielist ja tema kolme avanenud õie tolmukaid omavahel pintseldasin, ma võtsin ja tegin omastarust rist-tolmendamist, ehk pintseldasin siis ka kõrval asuva roosaõielise kannikese tolmukad üle sama pintsliga ja niimoodi korduvalt kõik õied nii valgel ja kui roosal vaheldumisi. Et siis KUI nüüd kõik õigesti läks (mingit imepeent puru nägin ennast nende vahel kandvat pintsliga), siis vähemalt üks neist kahest lillest peaks loodetavasti hakkama kasvatama seemnepaunakest :) Ja kui see paunake, ehk emakas, valmis ka korralikult ära, siis on väike õrn lootus, et saan "töökorras" seemneid, millest kasvavad kahevärvilised varjukannikesed! Igatahes nüüd siin oodata suure huviga on küll ja küll! Tolmendamise õnnestumisest või ebaõnnestumisest saan aimu alles umbes kahe kuu pärast nagunii ja reaalsete seemneteni läheb veel kauem aega.

Vaatan siin juba pikemat aega, et mu ümber istutatud sinise kannikese pojad on hakanud õievarsi kasvatama. Pean siin tänase seisuga plaani ka neid avanevaid õisi siis tolmendada nii omavahel kui teiste värvidega. Näis mis saab ja kas midagi õnnestub! Ega ma väga süviti veel pole jõudnud uurida, kuidas see kunstlik tolmendamine välja peaks nägema, tean vaid, et seda tuleb teha pehme pintsliga (minu pintsel oli tegelikult suht jäik ikkagi, pean pehmema hankima) ja tolmukate ümber õrnalt keerutades. Tänase kogemuse põhjal võin öelda, et see polegi nii lihtne tegevus! Lill on ikkagi väga õrn ja tolmukad tillukesed ja kui väga põhjalikku tööd teha, siis tuleb ikka natukene aega varuda. Aga pintsel peaks ikka jah pehmem olema.. Mul on väga palju lastepoolt kasutatud pintsel ja ilmselt tõesti liiga tugev selle õrna lille jaoks. Loodan et ma talle haiget ei teinud, proovisin küll ettevaatlik olla..

Igatahes luban uurida veel rohkem tolmendamise kohta ja siis siia kirjutada täpsemalt ja koos oma piltidega, kuidas seda tegevust täpselt läbi viia!