Seoses minu Streptocarpusega- 1,5 kuud on nüüd möödas sellest, kui käisin näitusel, ostsin omale sealt "hirmkallilt" näituse kaunima keerdviljaku lehe (3 euriga!!!! :P ). Ma olen mulda niisutanud terve selle aja jooksul vist kokku kolm korda, esimene kord tegin mulla täiesti märjaks kui lehepistikud sisse torkasin ja teised korrad olen vaid ettevaatlikult ja ülivähe süstlaotsaga vett juurde tilgutanud kui tundus, et VIST võiks. Nad on juba terve aja karbis olnud kaane all! Kasvuhoones nagu ja seega pole niiskus mullast saanud kuhugile kaduda. Ma olen loomulikult enamvähem iga päev teinud kaane lahti mõneks ajaks, või aegajalt ka lihtsalt kaane ääre ühest otsast kinni pressimata jätnud, aga muld on sellegipoolest täiesti niiske olnud. Muide korra mul tekkis väike hirm kah sisse, kuna ma ikka aegajalt olen nuusutanud karbi sisu (pole aimugi miks tegelikult), aga mingil hetkel avastasin, et muld on hakanud haisema niiskuse ja kopituse järgi! Hallitust ei tekkinud ja pistikud tundsid ennast vägagi hästi seal karbis ikkagi ja ma ei teinud seega mitte midagi rohkem ega vähem. Aga see lõhn karbis oli ikka hirmutav küll! Ausalt arvasin, et jätangi hüvasti oma pistikutega ja nad lähevad hallitama seal või mädanema vms.. Aga eip!
Suur oli minu eile õhtune üllatus, kui olles paar päeva maal olnud jaanipäeva pidamiseks ja tagasi tulles karbist vaatasid mulle vastu tillukesed Sreptocarpuse pojad!!!

NII armas! Ja ma vist ei pea kirjeldama kui õnnelik ma olen! Karbis on küll kolm lehepistikut, aga ma kõige tagumisele ei pääse ligi, et näha kas tal kah on pojad küljes, kuna pistikud on tahapoole kaardus ja keskmine toetab väga tihedalt tagumisele peale. ma ei hakka sakutama ka, äkki vigastan pistikut või pojakest. Ja kui isegi vaid kaks neist läksid kasvama, siis ma ütleks, et võit on saavutatud juba niigi!

Edasi ma nüüd võtan kaane pealt maha iga päev natuke kauemaks, et nad harjuks välise kuiva õhuga, varsti pean hakkama kastma kuna hingav muld kuivab ja kasvavad taimed tarbivad vett eksole ;) . Ja ka tõstan ma karbi aknalauale valguse kätte.

Ja siis hoiame pöialt! ja ootame huviga mis neist edasi saab :D

Selline seis on nüüd juba tegelikult päris kaua minu lilla säntpoolia potis. Ilus, kas pole! Enne pildi tegemist pügasin terve suure peotäie lehti maha veel, kuna pooled õied olid peidus muidu. Kui need kaks taime sinna potti panin, siis panin nende keskele ühe valge säntpoolia lehe juurduma, et ilus kirju pott oleks. See leht ei paista aga nüüd enam väga väljagi kahe taime vahelt niisama vaadates, niiet ma tegelikult ei kujutagi ette mismoodi nad kõik seal kasvada suudavad! Lehte aga välja võtta ma nüüd enam ei julge, kuna tal on pojad küljes ja kasvab jõudsalt. Eks näis mis neist saab, jube ilus oleks küll kui siniste vahel oleks veel valged õied! Ma panen lootused faktile, et säntpooliad armastavad kitsas kasvada, niiet äkki siis kolm taime ühes potis saavad hakkama. Kastma ka väga palju tihemini ei pea neid kui teisi, kes kasvavad üksi potis. Aga peab ütlema, et väga võimas vaatepilt on küll, kui mitu taime õitsevad koos ühes potis!!! Ootan suure huviga mis saab siis, kui kolmas ka õitsema hakkab seal keskel oma valgete õitega! Pean muuseas tunnistama, et ma ei mäleta absoluutselt milliste õitega see valge taim on, mille lehe sinna potti torkasin... Aga emataim hakkab varsti õitsema õnneks, niiet siis saab mälu värskendust, et milline ta oli. VIST oli ümarate pallikujuliste täidisõitega, aga no ausalt ei suuda meenutada praegu.. Sõbranna tõi mulle ju kaks taime Maximast ammu aega tagasi, aga nood olid mõlemad putukate kahjustatud ja surid väga kiiresti ära, niiet ma ei mäleta enam täpselt milliste õitega nad kumbki olid :) . Üks oli valge, aga teine oli kas sinine või lilla, üldse ei meenu praegu kahjuks.. Ja mitte et ma ei jälgiks oma lillede õisi, aga ma keskendusin rohkem putukatest lahti saamisele niiet.. No varsti näeb millised need kaks mul olid! Hiljemalt paari nädala pärast on nad õites juba!

Nüüd väike eputamine mu uute pisikestega, mille võrra mu kollektsioon on täienenud vahepeal..

KAS TA POLE KAUNIS!!?? Kusjuures praegu vaatan, et aparaat jättis õitele nats rohkem valget kui seal seda reaalselt on- tegelikult on õied ikka korralikult rohelistes toonides, äärtes tumedam ja pildil olev valge osa on heleroheline :) . Ammu juba tahtsin endale sellist rohelist lille ka, nüüd sõbranna tõi lapse sünni puhul! Muide tegelikult olin seda lille juba varem lillepoes näinud ja tükk aega seal kõrval mõelnud, et kas tekitan mehele seda "head meelt" tassides koju järjekordse lille ja tol korral otsustasin, et esiteks olen juba raha raisanud piisavalt ja et ei hakka meest "traumeerima" rohkem. Mul on igatahes siiralt hea meel, et poes see lill veel alles oli ja sõbranna kasutas mu uut titat mõjuva vabandusena et mulle ikkagi see lilleke koju sokutada :P . Mees ainult muigas lille nähes, ilmselt aimas juba eos mis mulle koju ilmub mu sõbranna poolt!


PS! ilmselt postitan tunduvalt harvemini siia kuni mul tilluke "puuk" küljes on ja kogu tähelepanu endale nõuab iga päev!

Tere taas! EI ma ei olnud ära unustanud oma blogi :) Ma valmistusin vahepeal lihtsalt tita saamiseks! Ja nüüd on mul juba 6 päevane pisike poiss juures kodus :) Lisaks juba olemasolevatele kahele plikale ja kahele poisile, niiet JAH- ma olen megasuper emme ja mul on nüüd kokku viis last! Las ma arvan- enamus pööritavad silmi praegu. No mis seal ikka!
Aga nüüd asja juurde.

Minu keerdviljaku pistikud elavad väga hästi ikka veel õnneks ja ära pole ükski pistik surnud ega ei näita ka mädanemise ilminguid, niiet ehk saab asja siis! See pistik, mille panin katseks veepitsi sisse seisma tõmbas küll nüüd mõniaeg tagasi vees oleva osa pruuniks, niiet nagu hakkas mädanema, aga ma ei jätnud jonni ja nüüd üleeile istutasin ta tillukesse potti, kuna tal oli tilluke juurehakatis tekkinud! Kauemaks vette teda ei usaldanud jätta igaksjuhuks, niiet nüüd on ta mullas ja ma tõsiselt hoian pöialt, et ta edasi kasvab seal! Ilmselt sai väikse shoki keskkonnavahetusest, aga no eks näis. Need lehepistikud, mis aga panin "kasvuhoonesse" mulda, nendest ma ei oska mitte midagi arvata.. On neist kellegil juba juured või mitte- pole aimugi, kuna ma ei näe läbi mulla ja ma ei hakka ju ometi neid üles kaevama või üldse torkima, et näha mis toimub või kas toimub! Ja kuna nad näevad väga ilusad ja värsked välja seal mullas, siis pole ka põhjust arvata, et nad ei juurdugi. Seda enam, et nad on tegelikult alles väga vähe aega mullas olnud.. No jah, olgu. täpselt kuu aega tegelikult :) Aga ma tean, et kuu kuni kaks isegi võibki aega minna juurdumiseni! Läbi karbi pole juuresid küll näha ikka veel, seega julgen ikkagi arvata, et lehevarre alumise osa juurduma panemine vette toimib siiski kiiremini kui mullas. AAAAGA noh, kuna see on siiski minu esimene kogemus keerdviljakuga, siis ma ei julge pead anda! Pealegi on vette pannes hulga suurem võimalus mädanema minekuks alati olemas, kui mullas.
Eks vaatab mis saab ja hoian blogi kursis kui mingid muutused toimuvad!